Boazodolliide
Norggas lea ain dárbu oahppat eanet sámevuođa ja boazodoalu birra. Máhtuin olmmoš ádde ja dohkkeha erohusaid ja eastada riidduid iešguđet álbmogiid ja ealáhusaid gaskkas. Dál lea mátkeealáhus ja báikkálaš biepmu buvttadeapmi lassiealáhusat maid boazodoallu dovdá. Ut på vidda lea dál ásahuvvon ođđa molssaeaktun.
Ut på vidda lea lassiealáhus boazodoalus mii sáhttá addit ođđa vejolašvuođaid dutnje ja du bearrašii, doppe gos don orut. Romssa ja Finnmárkku stáhtahálddašeaddjis lea ovddasvástádus nationála Ut på vidda-prográmmii, ja dat lea du veahkki jus don háliidat ásahit ja ovdánahttit dákkár fálaldaga.
Mánát, nuorat, ollesolbmot ja boarrásat ožžot vejolašvuođa buorebut oahppat boazodoalu, sámi kultuvrra, historjjá ja árbevieruid birra. Fálaldagat galget addit oahppama, máhtestuvvama ja sosiála searvevuođa. Sisdoallu heivehuvvo geavaheddjiid ahkái ja dássái.
Mo šaddat dohkkehuvvon Ut på vidda-fállin?
Ut på vidda lea nationála prográmma boazodoallofylkkaide Romsa ja Finnmárku, Nordlánda ja Trøndelága, ja dat galgá:
- rávvet ja bagadallat boazodolliid geat háliidit ásahit ja ovdánahttit bálvalusaid
- árvvosmahttit ovttasbargui ja fierpmádagaide gaskal Ut på vidda-fálliid
Lea dehálaš kvalitehtasihkkarastit Ut på vidda-fálaldaga vai sihkkarastá bálvalusaid mat leat bures heivehuvvon, ja main lea alla kvalitehta. Vai sáhtát fállat Ut på vidda-bálvalusa, de don fertet čađahit kurssaid ja Finnmárkku ja Romssa stáhtahálddašeaddji galgá du dohkkehit. Dát kurssat lágiduvvojit jahkásaččat ja fáttát dain leat HMS, vuosttašveahkki, biebmohygiena ja sámi kulturgaskkusteapmi.
Ut på vidda-prográmma sáhttá veahkehit du:
- Rávvet ja bagadallat go galggat ráhkadit fitnodatplána
- Addit dieđuid doarjjaortnegiid birra
- Rávvet geasa sáhtát bálvalusaid vuovdit
- Oažžut veahki viidáseappot ovdánahttit bálvalusaid
Erenoamáš resurssat boazodoallobearrašis
Fálaldagas sáhtát geavahit sámi kultuvrra, historjjá, árbevieruid, duoji, giela, elliid ja luonddu. Obalohkái šaddá dát gelddolaš ja erenoamáš fálaldat. Geavaheddjiide lea dehálaš leat olgun ja leat mielde iešguđet doaimmain. Lea vuogas váldit vuolggasaji gávcci jagiáiggis go ovdánahtát iežat fálaldaga.
Dis lea olu máhttu boazodoalu ja sámi kultuvrra birra. Sáhttá nannet Ut på vidda-bálvalusaid jus muhtumis bearrašis lea pedagoga-, sosionoma-, suodjalandivššár- dahje buohccidivššároahppu, dahje eará dearvvašvuođafágaoahppu.
Ut på vidda-bálvalusa áigeguovdilis oastit
Ut på vidda lea bálvalus maid iešguđet aktevrrat sáhttet oastit iešguđet geavaheaddjijoavkkuide. Váldde oktavuođa dainna dahje daiguin geat du mielas sáhttet vejolaččat oastit fálaldaga dus. Dan láhkai lea eanet jáhkehahtti ahte du fálaldat heive dan dárbui mii oastis lea. Dokumeanttas Hvordan gå i gang med et Ut på vidda-tilbud mii lea olgeš bealde, leat buorit rávvagat maid don berret smiehttat ja bargat iešguđet dásiin Ut på vidda-fálaldaga ovdánahttimis.
Vuolábealde lea listu dain geat sáhttet oastit Ut på vidda-fálaldaga:
Gielddas
- mánáidgárddit
- vuođđoskuvllat, mánáid- ja nuoraidceahkki
- mánáidsuodjalusbálvalus – astoáiggedoaimmat eahkes/vahkkoloahpain
- giellahárjehallanfálaldat
- BUP – mánát geain leat oahppan- ja láhttenhástalusat
- báhtareaddjibálvalus
- gárrenmirko- ja psykiatriijabálvalus
- boarrásiidfuolahus, beaivedoaimmat
- NAV/gielda
- álbmotdearvvašvuođabargu, lihkadeami ja rehabiliterema doaibmabijut
- kurssat bargiide ja politihkkáriidda, pedagogaide, dearvvašvuođabargiide ja eará fágabargiide
Fylkkagielddain
- bargohárjehallan nuoraide geat dárbbašit praksissaji
- nuorat geat heitet joatkkaskuvllas
- skuvlaluohkát joatkkaskuvllas
- pedagogat joatkkaskuvllas, lassioahppu
Stáhtas
- BUF-etáhta – biebmoruoktu, gearggusvuohta ja helpen
- universitehta-/allaskuvlaoahput – pedagogat, sosionomat ja dearvvašvuođafágat
- kriminálafuolahus
Organisašuvnnain
Ideála organisašuvnnat mat háliidit fálaldaga iežaset bargiide/eaktodáhtolaččaide, dahje doaimmat/doaibmabijut miellahtuide/geavaheddjiide.
Fitnodagain
Fitnodagat mat háliidit ahte bargit ja jođiheaddjit galget oahppat eanet sámevuođa birra.