Samling av rein i reingjerde

Gielddaide

Ut på vidda lea fálaldat mánáide, nuoraide, ollesolbmuide ja boarrásiidda geat háliidit dahje dárbbašit molssaevttolaš ja heivehuvvon fálaldaga. Dát fálaldat ii buhtte dábálaš gielddalaš bálvalusaid, muhto lea gelddolaš deavdda. Dasa lassin oahppá eanet boazodoalu, sámi kultuvrra ja giela birra, juoga mii addá eanet áddejumi ja oktavuođa servodagas. 

Mánát njorostallet. Govven: Marta Valdes Richardsen, Romssa ja Finnmárkku Stáhtahálddašeaddji

Boazodoallobearaš lea erenoamáš báikkálaš resursa

Boazodoallu lea erenoamáš iežas sámi kultuvrrain ja eallinvugiin, sihke nationálalaččat ja riikkaidgaskasaččat. Sápmelaččaid árbebirolaš ealáhus lea nu lahka, muhto dattetge nu guhkkin eret eatnašiidda.

 

Gelbbolašvuohta ja kvalitehtasihkkarastin

Boazodoallu lea bearašealáhus, mas áinnas máŋga buolvva leat mielde. Sis lea olu máhttu kultuvrra, historjjá, árbevieruid, sámegiela, duoji, luonddu, elliid ja boazodoalu birra. Bearrašat sáhttet heivehit fálaldaga doppe gos sii orrot, lagaš luonddus, gárddis jus nu heive, dahje eará heivvolaš sajiin. Doaimmat čuvvot sápmelaččaid gávcci jagiáiggi ja bargguid mat leat iešguđet jagiáiggiin. 

Boazodoallobearrašiin mat fállet Ut på vidda-bálvalusaid, lea máŋggabealat gelbbolašvuohta ja lea sis lea dávjá oahppu dearvvašvuođas ja fuolahusas, oahpaheamis, guoddevaš biebmobuvttadeamis ja mátkeealáhusas.  Bearrašat čađahit Stáhtahálddašeaddji dohkkehanortnega ja háhket máhtu mat dustejit ostiid gáibádusaid hygienii, HMS:i, vuosttašveahkkái ja gaskkusteapmái.


Ut på vidda-bálvalusa áigeguovdilis oastit

Gielddas:

  • mánáidgárddit
  • vuođđoskuvllat, mánáid- ja nuoraidceahkki
  • mánáidsuodjalusbálvalus – astoáiggedoaimmat eahkes/vahkkoloahpain
  • giellahárjehallanfálaldat
  • BUP – mánát geain leat oahppan- ja láhttenhástalusat
  • báhtareaddjibálvalus
  • gárrenmirko- ja psykiatriijabálvalus
  • boarrásiidfuolahus, beaivedoaimmat
  • NAV/gielda
  • álbmotdearvvašvuođabargu, lihkadeami ja rehabiliterema doaibmabijut
  • kurssat bargiide ja politihkkáriidda, pedagogaide, dearvvašvuođabargiide ja eará fágabargiide

Fylkkagielddas:

  • bargohárjehallan nuoraide geat dárbbašit praksissaji
  • nuorat geat heitet joatkkaskuvllas
  • skuvlaluohkát joatkkaskuvllas
  • pedagogat joatkkaskuvllas, lassioahppu

Stáhtas:

  • BUF-etáhta – biebmoruoktu, gearggusvuohta ja helpen
  • universitehta-/allaskuvlaoahput – pedagogat, sosionomat ja dearvvašvuođafágat
  • kriminálafuolahus

Organisašuvnnain:

  • Ideála organisašuvnnat mat háliidit fálaldaga iežaset bargiide/eaktodáhtolaččaide, dahje doaimmat/doaibmabijut miellahtuide/geavaheddjiide.

Fitnodagain:

  • Fitnodagat mat háliidit ahte bargit ja jođiheaddjit galget oahppat eanet sámevuođa birra.

Ut på vidda-fálaldaga ovdamearkkat guovtti iešguđetlágan jovkui

 

Ohppiide

Bearraša siida sáhttá leat olgoluohkkálatnja olu ohppiide. Siida heive bures praktihkalaš oahppamii, máŋggafágalaš lahkoneapmái, prošektii ja ovttasbargui. Oahpahus čadnojuvvo skuvlla fágaplánaide ja oahppomihtuide. 

Bådådjo gielda lea máŋggaid jagiid addán buot 6.-luohkálaččaide vejolašvuođa galledit Ut på vidda-fálli Ersvika Sami Siidda oktii skuvlajagis. Dan beaivvi oahppit besset oahpásmuvvat sámi kultuvrii, eallimii ja bargui siiddas. 

Ersvika Sami Siida fállá Duoddarii mánáide ja nuoraide Budejjus. Govven: Marta Valdes Richardsen, Romssa ja Finnmárkku Stáhtahálddašeaddji
Ersvika Sami Siida fállá Duoddarii mánáide ja nuoraide Budejjus. Govven: Marta Valdes Richardsen, Romssa ja Finnmárkku Stáhtahálddašeaddji.

 

Boarrásiidda

Gávdnojit hui unnán fálaldagat boarrásiidda geain lea sámi duogáš. Ut på vidda-fálaldat sáhttá leat beaivedoaibmafálaldat mas beassá leat mielde málesteamen, vázzimin dahje ođđasit fuomášit iežas sámi giela ja historjjá. Boarrásat galget leat resursa sámi gielas ja kultuvrras ja leat mielde bisuheamen dan. 

Boarrásiidfuolahus – Borranillu. Govven: Ørjan Bertelsen / www.nordnorge.com
Boarrásiidfuolahus – Borranillu. Govven: Ørjan Bertelsen / www.nordnorge.com.

Máŋggagielat fálaldat

Ut på vidda-fálaldagain lea sámegiella guovddážis, ja fálaldagain geavahuvvo sihke sámegiella ja dárogiella. Mánáid, nuoraid, ollesolbmuid ja boarrásiid hárjehallan sámástit lea dehálaš oassi Ut på vidda-fálaldagas.  


Mo ásahit ovttasbarggu Ut på vidda-fálliin?

Váldde ieš oktavuođa fálliin dás:Dohkkehuvvon Ut på vidda-fállit | Ut på vidda (utpaavidda.no) dahje Romssa ja Finnmárkku, Nordlándda dahje Trøndelága stáhtahálddašeddjiin oahppat eanet Ut på vidda birra dahje ásahit ovttasbarggu. 

Stáhtahálddašeaddji sáhttá veahkehit:

  • rávvet ja bagadallat – vásáhusat ja buorit ovdamearkkat
  • bajilgovain/inspirašuvnnain – Ut på vidda pedagogalaš resursan
  • šiehtadusdokumeanttaiguin
  • oktavuođa Ut på vidda-fálliin
  • oktavuođa fágaolbmuiguin
  • rávvagiiguin doarjagiid birra

Oahppama, máhtestuvvama, dearvvašvuođa ja sosiála searvevuođa arena

Oahppama, máhtestuvvama, dearvvašvuođa ja sosiála searvevuođa arena

Ut på vidda lea buorre fálaldat mii sáhttá heivehuvvot geavaheddjiid eavttuide.  

Doaimmat árvvosmahttet identitehtahuksema, sámegiela, sosiála gaskavuođaid, lihkadeami ja buot áiccuid aktiivvalaš geavaheami.

Ut på vidda heive maiddái bures mánáide ja nuoraide geain leat oahppan- ja láhttenváttisvuođat. Ovttas skuvllain ja oahpaheddjiin láhččojuvvojit fálaldagat dáidda ohppiide.